Asutajate partnerlusleping: milles enne ettevõtte käivitamist kokku leppida

Kui ettevõttel on kaks või enam omanikku, tasub kokkulepped kirja panna enne suuremate kulude, investeeringute või konfliktide tekkimist. Partnerlusleping aitab ette määrata, kes teeb otsuseid, kuidas jagunevad osalus ja raha, mis juhtub asutaja lahkumisel ning kuidas tegutsetakse ummikseisus.

Dokumendi nimetus ja õiguslik vorm sõltuvad riigist ning ettevõtte liigist. See võib olla asutajate kokkulepe, osanike leping, aktsionäride leping, shareholders’ agreement, founders’ agreement või operating agreement. Kõigis riikides ühtmoodi toimivat näidist ei ole. Lõplik dokument tuleb kooskõlastada põhikirja, kohustuslike ühingudokumentide ja valitud jurisdiktsiooni õigusega.

Lühidalt: seitse küsimust, milles partnerid peaksid kokku leppima

Enne ühise ettevõtte käivitamist tasub kirjalikult vastata vähemalt seitsmele küsimusele:

• kes ja mida ettevõttesse panustab;
• kellele kuulub osalus ja millal võib see muutuda;
• kes ettevõtet juhib ning mille eest iga partner vastutab;
• milliseid otsuseid ei saa teha teiste omanike nõusolekuta;
• kuidas käsitletakse kasumit, kahjumit ja lisarahastust;
• kellele kuuluvad arendused, kaubamärk, kliendiandmed ja muud töö tulemused;
• mis juhtub vaidluse, pikaajalise töövõimetuse, osaluse müügi või partneri lahkumise korral.

Leping ei taga, et vaidlusi kunagi ei teki. Selle eesmärk on vähendada ebamäärasust ja anda omanikele varem kokku lepitud tegevuskord.

Kuidas erineb partnerlusleping põhikirjast

Põhikiri ja muud kohustuslikud ühingudokumendid kirjeldavad ettevõtte korraldust kohaliku õiguse nõutud vormis. Omanikevaheline leping reguleerib tavaliselt üksikasjalikumalt konkreetsete inimeste suhteid: rolle, osaluse võõrandamise piiranguid, rahastamist, konfidentsiaalsust, lahkumist ja ummikseisu lahendamist.

Dokumendid peavad omavahel sobima. Kui omanike kokkulepe on vastuolus kohustusliku õiguse või põhikirjaga, ei pruugi kavandatud mehhanism oodatud viisil toimida. Seetõttu valitakse esmalt riik ja ettevõtlusvorm ning seejärel kontrollitakse kogu dokumendipaketi kooskõla.

Millal on kirjalik kokkulepe eriti oluline

Leping ei ole vajalik ainult iduettevõttele ega ainult võrdsete osaluste korral. See on eriti kasulik, kui:

• üks partner panustab raha, teine aga aega, tehnoloogiat või ärisuhteid;
• osalused ei jagune võrdselt;
• asutaja jätkab palgatööl või osaleb teises ettevõttes;
• ettevõte soovib kaasata investeeringuid või anda töötajatele osalust;
• olulised otsused nõuavad ühehäälsust;
• äri sõltub algselt ühe asutaja omandis olevast intellektuaalsest varast;
• omanikud elavad eri riikides;
• juba alguses arutatakse ettevõtte müüki või ühe omaniku lahkumist.

Mida rohkem erinevad partnerite panus, töökoormus ja ootused, seda ohtlikum on jätta kokkulepped ainult vestlustesse või sõnumitesse.

Mida partnerluslepingusse lisada

1. Pooled, ettevõtte eesmärk ja jõustumine

Märkige lepingu pooled, ettevõte või projekt, mille kohta kokkulepe kehtib, ning tingimuste jõustumise aeg. Kui ettevõte ei ole veel registreeritud, tuleb eristada enne asutamist kehtivaid kokkuleppeid ja neid tingimusi, mis tuleb hiljem ühingudokumentidesse üle kanda.

2. Panused ja osalused

Kirjeldage iga asutaja panust: raha, vara, seadmed, tarkvarakood, õigused varasematele töödele, tööaeg või muud ressursid. Mitterahalise panuse puhul tuleb määrata hindamise viis ja ettevõttele üleandmise hetk.

Fikseerige algne osaluste jaotus ja sündmused, mis võivad seda muuta. Lubadus projekti heaks töötada ei ole alati samaväärne vara üleandmise või õiguslikult kehtiva osaluse tekkimisega.

3. Rollid ja töökoormus

Vastake praktilistele küsimustele: kes juhib müüki, finantse, toodet ja meeskonda; kui palju aega iga asutaja ettevõttele pühendab; kas ta võib osaleda konkureerivates projektides; kas lisaks osalusele makstakse talle palka või tasu.

Eristage omaniku staatus ametikohast. Osalus ettevõttes ei kirjelda iseenesest inimese kohustusi juhatuse liikme, töötaja või töövõtjana.

4. Hääletamine ja olulised otsused

Määrake tavapärane otsustuskord ning küsimused, mis nõuavad kvalifitseeritud häälteenamust või ühehäälsust. Sageli kuuluvad nende hulka:

• uute osaluste väljastamine ja kapitali muutmine;
• suured laenud ja tehingud;
• eelarve kinnitamine;
• dividendide maksmine;
• olulise vara müük;
• põhitegevuse muutmine;
• uue omaniku vastuvõtmine;
• ettevõtte ümberkorraldamine või lõpetamine.

Küsimuste loetelu ja häälteenamuse nõuded tuleb kooskõlastada kohaliku ühinguõiguse ning põhikirjaga.

5. Raha, kasum ja lisarahastus

Kirjeldage, kes kinnitab kulud, kellel on juurdepääs pangakontodele ja millised maksed vajavad teist kinnitajat. Eraldi tuleb kokku leppida kasumi jaotamise, reservide loomise ja täiendavate sissemaksete põhimõtted.

Kui ettevõte vajab lisaraha, peavad partnerid teadma, kas tegemist on täiendava panuse, omaniku laenu või välisrahastusega. Neid tingimusi on keeruline läbi rääkida alles siis, kui ettevõttel raha juba napib.

6. Intellektuaalne omand ja konfidentsiaalsus

Määrake, kellele kuuluvad tarkvara, disain, kliendiandmed, domeenid, kaubamärgid, meetodid ja muud enne või pärast ettevõtte käivitamist loodud tulemused. Kui õigused annab ettevõttele üle asutaja või töövõtja, ei pruugi viitest partnerluslepingus piisata; konkreetses riigis võivad olla vajalikud eraldi üleandmisdokumendid.

Konfidentsiaalsuse, konkurentsikeelu, klientide või töötajate ülemeelitamise piiranguid tuleb samuti kontrollida kohaliku õiguse järgi. Liiga lai piirang ei pruugi anda soovitud kaitset.

7. Osaluse müük ja uus omanik

Leppige kokku, kas omanik võib oma osaluse vabalt kolmandale isikule müüa, kas teistel omanikel on eesõigus pakkumine saada ja kes kiidab uue osaniku heaks.

Ettevõtte võimaliku müügi puhuks võib arutada õigust tehinguga ühineda ja kohustust kokkulepitud tingimustel müügiga kaasa tulla. Neid mehhanisme nimetatakse sageli tag-along- ja drag-along-õigusteks, kuid nende sõnastus ja kohaldatavus sõltuvad jurisdiktsioonist.

8. Partneri lahkumine ja osaluse järkjärguline omandamine

Kui osalus teenitakse välja tulevase tööga, võivad pooled siduda lõpliku õiguse ettevõttes töötatud aja või saavutatud etappidega. Seda nimetatakse sageli vesting’uks. Lepingus tuleb selgelt kirjeldada graafikut ning vabatahtliku lahkumise, ülesütlemise, rikkumise või pikaajalise töövõimetuse tagajärgi.

Osaluse väljaostuhind ja hindamise kord peavad olema määratavad. Viide „õiglasele hinnale” ilma meetodi, tähtaja ja sõltumatu hindamiseta lükkab vaidluse lihtsalt tulevikku.

9. Ummikseis ja vaidlused

50/50 osalusega ettevõte võib olulise erimeelsuse korral seiskuda. Leping võib ette näha läbirääkimiste etapid, sõltumatu vahendaja, otsuse viimise teisele tasandile või selge osaluse väljaostumehhanismi.

Samuti tuleb määrata kohaldatav õigus, vaidluste lahendamise viis ja koht. Need sätted on eriti olulised, kui omanikud ja ettevõte asuvad eri riikides. Tingimused peaks üle vaatama jurist, kes tunneb valitud jurisdiktsiooni ja piiriüleseid tagajärgi.

10. Surm, töövõimetus ja ettevõtte lõpetamine

Raskeid olukordi on lihtsam lahendada, kui need on varem läbi arutatud. Dokument võib reguleerida, mis juhtub surnud omaniku osalusega, kas pärijad osalevad juhtimises, millal tekib väljaostuõigus ja kuidas osalust hinnatakse.

Ettevõtte lõpetamise puhul tuleb määrata otsustuskord ja allesjäänud vara käsitlemine. Leping ei asenda ettevõtte registreerimisriigis kehtivat kohustuslikku lõpetamismenetlust.

Kuidas lepingut ette valmistada ilma üldisele näidisele lootmata

1. Iga asutaja paneb eraldi kirja oma panuse, rolli, sissetulekuootused ja sobivad lahkumistingimused.
2. Partnerid võrdlevad vastuseid ja toovad erimeelsused välja enne õigusliku teksti koostamist.
3. Valitakse riik, ettevõtlusvorm ja kohustuslikud ühingudokumendid.
4. Koostatakse kokkulepitud tingimuste leht ja hääletuslävenditega otsustusmaatriks.
5. Valitud jurisdiktsiooni jurist kontrollib dokumentide vormi, kohaldatavust ja kooskõla.
6. Leping vaadatakse üle pärast investeeringut, osaluste muutmist, ettevõtte kolimist või olulist juhtimismuudatust.

Levinud vead

• Teise riigi näidise kopeerimine. Sarnastel sõnastustel võivad olla erinevad õiguslikud tagajärjed.
• Ainult osalustest rääkimine. Tegelik konflikt tekib sageli rollide, aja, raha ja otsustusõiguse tõttu.
• Intellektuaalse omandi üleandmata jätmine. Osalus ettevõttes ei anna ettevõttele automaatselt õigusi asutaja loodud tööle.
• Lahkumise eiramine. Hindamismeetodi ja tähtaegadeta muutub osaluse väljaost uueks vaidluseks.
• Vastuoluliste dokumentide loomine. Leping, põhikiri, töölepingud ja omanike otsused tuleb üle vaadata koos.
• Lepingu allkirjastamine ja unustamine. Ettevõtte olulised muutused peaksid käivitama lepingu uuendamise.

Enne allkirjastamist kasutage üldist lepingu kontrollnimekirja. Muud praktilised materjalid on koondatud lepingute jaotisse.

Küsimused ja vastused

Kas partnerlusleping on ettevõtte registreerimiseks kohustuslik?

Nõuded sõltuvad riigist ja ettevõtlusvormist. Registreerimiseks võib olla ette nähtud kohustuslik dokumendipakett, samal ajal kui omanike eraldi kokkulepe on vabatahtlik. See, et lepingut asutamisel ei esitata, ei tähenda, et omanike suhteid pole vaja kirjalikult reguleerida.

Kas ühte näidist saab kasutada igas riigis?

Ei. Äriküsimuste kontrollnimekiri võib olla universaalne, kuid õiguslik tekst mitte. Leping tuleb kooskõlastada kohaliku õiguse, põhikirja, omandistruktuuri ja asutajate tegelike rollidega.

Kas leping on kasulik 50/50 osaluste korral?

Jah. Sellises struktuuris on toimiv ummikseisu lahendamise kord eriti oluline. Põhimõte „otsustame koos” ei ole piisav, kui otsus on kiireloomuline ja hääled jagunevad võrdselt.

Kas sõbrad või sugulased vajavad kirjalikku lepingut?

Isiklik usaldus ei määra ärireegleid. Kirjalik kokkulepe eristab ootusi kohustustest ja vähendab riski, et sama vestlust mäletatakse erinevalt.

Millal tuleks leping üle vaadata?

Pärast osaluste muutmist, investeeringu kaasamist, töötajatele osaluse andmist, juhtkonna vahetust, uude riiki sisenemist, olulise intellektuaalse omandi üleandmist või ärimudeli märgatavat muutmist.

Järgmine samm

Esmalt leppige asutajate vahel kokku majandus- ja juhtimistingimused, seejärel laske need registreerimisriigi õiguse spetsialistil üle vaadata. Finance Professional aitab võrrelda jurisdiktsioone ja registreerimisvorme, koguda vajalikud lähteandmed ning siduda ettevõtte ülesehituse edasise raamatupidamistoega. Võtke ühendust FPRO kontaktilehe kaudu.