Kuidas asutada Eestis mittetulundusühing: MTÜ või SA

Eestis korraldatakse mittetulunduslikku tegevust tavaliselt ühes kahest õiguslikust vormist. MTÜ on liikmetega mittetulundusühing. SA on liikmeteta sihtasutus. Mõlemad võivad teenida tulu ja kasutada seda põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks, kuid nende juhtimine ja vara kaitse on erinevad.

Allpool selgitame, kuidas asutada Eestis mittetulundusühing, mille poolest erinevad MTÜ ja SA, milliseid dokumente on vaja ning millised kohustused tekivad pärast registreerimist. Teave on ajakohane 5. septembri 2026 seisuga.

MTÜ ja SA peamine erinevus

MTÜ põhineb liikmesusel. Selle asutavad vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Liikmed teevad olulisemad otsused üldkoosolekul, sealhulgas kinnitavad majandusaasta aruande, muudavad põhikirja ning määravad ja kutsuvad tagasi juhatuse liikmeid.

SA asutatakse vara haldamiseks kindla eesmärgi nimel. Sihtasutusel ei ole liikmeid ega omanikke. Sihtasutusele üle antud vara kuulub sihtasutusele endale. Kohustuslikud juhtorganid on juhatus ja vähemalt kolmeliikmeline nõukogu.

Kui keskne on kogukonna osalemine, on MTÜ tavaliselt loomulikum valik. Kui vara tuleb siduda pikaajalise eesmärgiga ja juhtimine ei tohiks sõltuda muutuvast liikmeskonnast, tasub kaaluda SA-d.

Millal valida MTÜ

MTÜ sobib klubile, kutseühendusele, kogukonnaalgatusele, spordi- või kultuuriorganisatsioonile. Oluline on ühinguga liituvate inimeste või juriidiliste isikute osalemine ja ühine otsustamine.

Mittetulundusühingute seaduse järgi asutavad MTÜ vähemalt kaks isikut. Põhikirjas tuleb määrata nimi, asukoht, eesmärk, liikmeks vastuvõtmise ja väljaastumise kord, üldkoosoleku kokkukutsumine, juhtimine ning vara saatus ühingu lõpetamisel.

Liikmeskond võib muutuda. Seetõttu võib muutuda ka organisatsiooni suund, sest põhiotsused teeb üldkoosolek. Kogukonna jaoks on see sobiv mudel. Organisatsioonile, mis peab hoidma märkimisväärset vara sõltumatult inimeste vahetumisest, võib see olla vähem sobiv.

Millal valida SA

SA sobib juhul, kui projekti aluseks on kindlale eesmärgile pühendatud vara, näiteks pikaajaline heategevuslik, hariduslik, kultuuriline või perekondlik programm. Sihtasutusel ei ole liikmeid ja asutaja ei jää üleantud vara omanikuks.

Sihtasutuste seadus nõuab asutamisotsuse ja põhikirja notariaalset tõestamist. Asutamisotsuses märgitakse eesmärk, asutajad, üleantav vara ning juhatuse ja nõukogu esialgne koosseis. Sama isik ei või kuuluda mõlemasse organisse.

Eriti hoolikalt tuleb sõnastada nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise, vara kasutamise ning lõpetamisel vara üleandmise reeglid. SA asutamise praktilist järjekorda kirjeldab ka kodanikuühiskonna tugikeskuse juhend.

Kuidas registreerida MTÜ

1. Kontrollige nime. See peab erinema juba registreeritud nimedest. Nimekontroll ja avalduse esitamine toimub e-äriregistris.
2. Koostage asutamisleping ja põhikiri. Põhikiri peab kirjeldama tegelikku eesmärki, liikmesuse reegleid, organite pädevust ja vara saatust lõpetamisel.
3. Määrake juhatus. Juhatuses võib olla üks või mitu teovõimelist liiget.
4. Esitage aadress ja kontaktandmed. Kui registrijärgne aadress asub väljaspool Eestit, kontrollige enne avalduse esitamist kontaktisiku ja ametlike dokumentide kättetoimetamise nõudeid.
5. Allkirjastage ja esitage avaldus. Sobivate elektrooniliste isikutuvastusvahendite olemasolul saab dokumendid esitada veebis. Muul juhul kasutatakse notariaalset korda.
6. Tasuge riigilõiv. MTÜ registrisse kandmise riigilõiv on 30 eurot.

Pärast avalduse esitamist näitab portaal menetlustähtaega. Menetluse kestus sõltub avaldusest ja sellest, kas dokumente tuleb parandada või täiendada. MTÜ asutamise ja tegevuse ametlik teave on avaldatud ka Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel.

Kuidas registreerida SA

1. Määrake eesmärk ja vara. Seadus ei kehtesta ühtset miinimumsummat, kuid dokumentides tuleb kirjeldada asutaja poolt sihtasutusele üleantav vara.
2. Koostage asutamisotsus ja põhikiri. Lisaks eesmärgile ja asukohale määravad need organite nimetamise, väljamaksete ja vara kasutamise korra.
3. Moodustage juhtorganid. SA-l peavad olema juhatus ja vähemalt kolmeliikmeline nõukogu. Nende koosseisud ei tohi kattuda.
4. Pöörduge notari poole. Asutamisotsus ja põhikiri tõestatakse notariaalselt ning seejärel esitatakse avaldus registrile.
5. Tasuge riigilõiv ja notaritasu. SA registrisse kandmise riigilõiv on 80 eurot.

Põhikirjas peab olema selgelt kirjas, kes nimetab nõukogu liikmed tulevikus. Ebaselge nimetamise kord võib juhtimist takistada ka siis, kui sihtasutuse eesmärk on korrektselt sõnastatud.

Aruandlus pärast registreerimist

MTÜ ja SA peavad pidama raamatupidamisarvestust ning esitama majandusaasta aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui majandusaasta kattub kalendriaastaga, on tähtaeg tavaliselt 30. juuni. Aruanne tuleb esitada ka tegevuse puudumisel.

Auditi või ülevaatuse kohustus sõltub õiguslikust vormist ja finantsnäitajatest. Üldised piirmäärad sätestab audiitortegevuse seadus. Eraõiguslik SA peab tellima vähemalt ülevaatuse, kui aastane tulu või vara maht aasta lõpus ületab ühe miljoni euro. Seaduses nimetatud juhtudel on kohustuslik audit.

Nõuet tuleb hinnata konkreetse organisatsiooni andmete põhjal. Asutajate koosseis, rahastamisallikas ja sihtasutuse staatus võivad kontrolli ulatust muuta.

Maksud ja EMTA nimekiri

MTÜ või SA registreerimine ei anna automaatset maksuvabastust. Põhikirjalise tegevusega mitteseotud kuludele, tasudele, kingitustele, annetustele ja ettevõtlusele kohaldatakse kehtivaid maksureegleid.

Erisoodustused on kättesaadavad tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud organisatsioonidele. Tingimused sätestab tulumaksuseadus. Nimekirja kandmine ei ole osa mittetulundusühingu registreerimisest. Selleks tuleb esitada eraldi taotlus ja tõendada avalikes huvides tegutsemist.

Tingimusi, TMIN-vormi ja iga-aastaseid deklaratsioone käsitleme sarja eraldi artiklis Eesti mittetulundusühingute maksusoodustustest.

Kas mittetulundusühing võib tulu teenida?

Jah. Piirang puudutab kasumi jaotamist liikmetele, asutajatele või seotud isikutele, mitte tulu teenimist ennast. MTÜ ja SA võivad müüa kaupu või teenuseid ning saada liikmemakse, annetusi, toetusi või investeerimistulu, kui see on põhikirjaga kooskõlas ja toetab seatud eesmärki.

Enne regulaarse majandustegevuse alustamist tuleb hinnata makse, käibemaksu, lepinguid ja põhikirja. Mõni tegevus võib jääda mittetulundusühingusse, teisel juhul võib olla mõistlik kasutada eraldi äriühingut. Otsus sõltub tegevuse mahust ja riskidest, mitte ainult käibest.

Mida kontrollida enne avalduse esitamist

• Kes peaks viie või kümne aasta pärast tegema põhiotsuseid, kas liikmed või sihtasutuse määratud organid.
• Kas konkreetset vara tuleb kaitsta liikmeskonna muutumise eest.
• Kas eesmärk, kavandatud tulud ja tegelikud kulud on omavahel kooskõlas.
• Kas põhikiri selgitab üheselt, kuidas juhtorganite liikmeid määratakse ja tagasi kutsutakse.
• Kellele läheb allesjäänud vara organisatsiooni lõpetamisel.
• Kes vastutab raamatupidamise, majandusaasta aruande ja maksutähtaegade eest alates esimesest päevast.

Kokkuvõte

Eestis mittetulundusühingu asutamisel tuleb alustada juhtimismudelist. MTÜ sobib liikmesühendusele ja selle riigilõiv on 30 eurot. SA on mõeldud vara haldamiseks püsiva eesmärgi nimel ning nõuab notariaalset vormi, nõukogu ja 80-eurost riigilõivu.

FPRO aitab hinnata sobivat vormi, korraldada raamatupidamist ja toetada organisatsiooni pärast registreerimist. Juriidilise isiku loomise üldine protsess on kirjeldatud ka meie ettevõtte asutamise ja registreerimise lehel.

Materjal on informatiivne ega asenda individuaalset õigus- või maksunõustamist. Nõudeid tuleb kontrollida dokumentide esitamise kuupäeva seisuga.