Sihtasutuse põhikiri Eestis: juhtimine ja vara kaitse

Eesti sihtasutusel ehk SA-l ei ole liikmeid ega omanikke. Pärast registreerimist määrab põhikiri, kes nimetab juhtorganeid, kuidas võetakse vastu olulisi otsuseid ja mis saab varast tegevuse lõppemisel. See on eriti oluline siis, kui sihtasutus luuakse pikaajalise heategevusliku, perekondliku või ettevõtlusega seotud eesmärgi jaoks.

Artikkel selgitab, millised sätted peavad põhikirjas olema, milliseid küsimusi ei tasu jätta üldsõnaliseks ja mida enne dokumentide esitamist kontrollida. Jutt käib Eesti sihtasutusest ehk SA-st, mitte liikmetel põhinevast MTÜ-st.

Millal võib SA sobida paremini kui MTÜ

Sihtasutust kasutatakse sageli siis, kui keskmes on vara ja eelnevalt määratud eesmärk, mitte muutuv liikmeskond. Asutaja annab vara üle sihtasutusele ning sihtasutus tegutseb juhatuse ja nõukogu kaudu. MTÜ kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek, mistõttu on selle juhtimismudel teistsugune.

Artiklis Kuidas asutada Eestis mittetulundusühing: MTÜ või SA võrdleme vorme, registreerimist ja juhtimist. Enne põhikirja koostamist tuleb määratleda sihtasutuse eesmärk, isikud, keda see toetab, ning vara, mida eesmärgi täitmiseks kasutatakse.

Sihtasutuse kohustuslikud organid

Eesti sihtasutusel on juhatus ja nõukogu. Juhatus korraldab igapäevast tegevust ning esindab sihtasutust. Nõukogu teostab juhatuse üle järelevalvet, nimetab ja kutsub tagasi juhatuse liikmeid ning teeb otsuseid seaduse ja põhikirjaga ette nähtud ulatuses. Juhatuse liige ei tohi samal ajal olla nõukogu liige.

Nõukogus peab olema vähemalt kolm liiget, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat arvu. Põhikiri määrab nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise korra. Seetõttu on selge reegel selle kohta, kes ja millistel tingimustel nõukogu nimetab, dokumendi üks tähtsamaid osi.

Mida põhikiri peab sisaldama

Sihtasutuste seadus sätestab põhikirja kohustusliku sisu. Dokumendis tuleb käsitleda muu hulgas:

1. sihtasutuse nime ja asukohta;
2. sihtasutuse eesmärki;
3. vara valitsemise korda;
4. juhatuse ja nõukogu liikmete nimetamise ning tagasikutsumise korda ja nende volituste tähtaega;
5. juhtorganite otsustamise korda;
6. põhikirja muutmise korda;
7. tegevuse lõpetamise tingimusi ja allesjääva vara jaotamist.

Täielikku loetelu ja täpseid sõnastusi tuleb kontrollida kehtivast sihtasutuste seadusest. Üldine näidis ei asenda konkreetse eesmärgi ja juhtimismudeli järgi kohandatud põhikirja.

Kolm sätet, mida tasub eriti hoolikalt kontrollida

Kes nimetab nõukogu

Põhikirjas peab olema selgelt kirjas, kes nimetab nõukogu liikmeid, kui kauaks ning kuidas täidetakse vaba koht. Kui asutaja on juriidiline isik, tasub ette hinnata, kuidas asutaja kontrolli muutus võib seda õigust mõjutada. Iseseisva sihtasutuse puhul võib nimetamisõiguse jagada põhikirjas nimetatud poolte või organite vahel.

Kuidas põhikirja muudetakse

Põhikirja muutmise korda ei tasu kirjeldada ühe üldise lausega. Mõistlik on kindlaks määrata, kes võib muudatuse algatada, milline organ otsustab, millist häälteenamust on vaja ja kas osa sätteid vajab lisatingimusi. Nii saab eristada tavapäraseid töökorralduslikke muudatusi otsustest, mis mõjutavad eesmärki või juhtimissüsteemi.

Mis saab varast tegevuse lõpetamisel

Põhikirjas tuleb määrata, mis saab allesjäävast varast pärast kohustuste täitmist. Kui sihtasutus soovib taotleda kandmist MTA tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja, tuleb seda sätet eraldi võrrelda nimekirja nõuetega: seadus näeb nimekirja kuuluvatele organisatsioonidele vara üleandmisel ette eritingimused. Artiklis Mittetulundusühingu maksusoodustused Eestis selgitame nimekirja, vormi TMIN ja aruandlust.

Kuidas vähendada huvide konflikti riski

Põhikiri ei asenda seadusest tulenevaid kohustusi ega taga, et vaidlusi ei teki. Küll aga võib see muuta otsustamise arusaadavaks: näiteks määrata küsimused, milleks on vaja nõukogu otsust, kehtestada oluliste otsuste jaoks rangem kvoorum või näha valitud mudeli puhul ette isikliku huviga isiku hääletamisest kõrvalejäämine.

Kasulik võib olla kirjeldada ka suuremate tehingute, huvide konfliktide ja otsuste dokumenteerimise korda. Reeglid peavad olema teostatavad: liiga keeruline menetlus võib igapäevast tegevust takistada, liiga üldine kord aga ei anna juhtorganitele selget juhist.

Kontrollnimekiri enne dokumentide esitamist

1. Sõnastada eesmärk nii, et oleks arusaadav, kuidas sihtasutus oma vara kasutab.
2. Kontrollida, et juhatuse ja nõukogu pädevused ei oleks vastuolus.
3. Kirjeldada nõukogu liikmete nimetamise, tagasikutsumise ja asendamise korda.
4. Kontrollida volituste tähtaegu ja kvoorumit oluliste otsuste tegemisel.
5. Kirjeldada põhikirja muutmise korda eraldi.
6. Kooskõlastada tegevuse lõpetamisel vara saaja sihtasutuse eesmärgi ja vajaduse korral MTA tingimustega.
7. Enne esitamist kontrollida kehtivaid tehnilisi nõudeid e-äriregistris.

Järgmised sammud

Sihtasutuse põhikiri määrab juhtimise reeglid aastateks. Põhikirja projekti tasub kontrollida sihtasutuse eesmärgi, organite koosseisu ja vara üleandmise korra suhtes. Maksutagajärgede ja aruandluse mõistmiseks tuleb dokument juba alguses siduda sihtasutuse raamatupidamisega. FPRO pakub Eestis raamatupidamisteenust; juriidilise töö ja registreerimise täpne ulatus lepitakse kokku iga olukorra puhul eraldi.

Loe ka: kuidas valida MTÜ ja SA vahel ning kuidas toimib MTA tulumaksusoodustusega ühingute nimekiri. Siia lisatakse järgmise sarja artikli link pärast selle avaldamist.